Arkipäivä

Oh, what a happy moment it was when I discovered a whole refrigerator full of Estonian smoothies and vegetable/fruit juices (made in Kadarbiku farm) from a grocery store in Kamppi the other day! And prices don't even take your breath away :p

Great success of the day: I managed to make a purchase in a post office speaking only Finnish. Not that it's a very difficult thing to do, but people tend to be afraid to speak a language they don't think they don't know that well. It's so easy to push J. to the counter when something needs to be asked :p And a lot easier to just start conversation in English, when you know you are good at it and everyone will understand what you say. Unfortunately it's also death of any new language skills one is trying to pick up. I will try to speak more Finnish.

This is Mammu in our kitchen. That's one of her signature poses :p Maybe she imagines she is in a cat bar ordering a drink, or a fish soup.

Our homestreet/kotikadu:

---

Milline õnnelik hetk see oli, mil ma avastasin terve külmikutäie eestimaiseid smuutisid ja aedvilja- ning puuviljamahlu (Kadarbiku talust) Kamppis asuvast toidupoest! Ja hinnad polegi nii kõrged, et hing kinni jääks :p

Plusspoolele: mul õnnestus sooritada postkontoris soomekeelne ost. Mitte, et see midagi eriliselt keerukat oleks, kuid inimesed kipuvad kartma keelt, milles nad endi arvates väga osavad ei ole. On ju nii lihtne lükata J. leti äärde, kui midagi on vaja küsida :p Ning väga lihtne on alustada vestlust inglise keeles, teades, et oskad seda hästi ning kõik saavad aru, mida sa öelda üritad. Kahjuks on see ühtlasi surm uue keele õppele. Ma üritan rohkem soome keelt rääkida.

Teisel pildil on Mammu meie köögis, oma signatuur-asendis (ma ei oska seda sõna eesti keelde tõlkida). Võibolla ta kujutab ette, et on kusagil kassipubis, tellimas jooki, või siis kalasuppi.

Kolmandal pildil on meie kodutänava nimi.

Weekend musings / Nädalavahetuse heietused

And it's the weekend time!

I have not rested that well in a looong time. The new bed is illegally comfy. On Saturday we slept for 10-11 hours. Rested too well, obviously, as today the sleep went away 7 am (and it's Sunday!).

Okay, on to some important news.

I now have rubber boots. I don't think I have owned a pair since childhood, but unless I want my other shoes to go to the trash bin when winter begins, the investment became necessary. Vagabond provided a pair of stylish black rubber boots that fit perfectly, so I am happy.

All my stuffs have finally been unpacked and put away to where they belong. There are still some boxes around (which provide nice napping places for the felines) for J. to bring his rest of the stuff from the previous home.

Yesterday we clipped Mammu's and Robert's nails. It's the first time ever their nails have been clipped, so it has caused some humourous situations and miscalculations in their daily running-and-climbing routes :p Like jumping on the scratchy tree and falling off, since the claws don't get hold anymore as they used to, et cetera. It's never boring in here with them.


Today we went out with bikes in the early afternoon, without any certain destination, and ended up in the Linnanmäki amusement park. (Which is located close to our home, as most other important places in Helsinki.) We didn't buy any tickets today, but just looked around. I read from the web page that there are 44 rides in the park, so there is going to be a lot to do a bit later in October, when we intend to go back for some proper entertainment during Linnanmäki light carnival (which also ends the season for the park this year). I expect everything to be n+ times more awesome once it's dark and all the shiny-sparkly lights in the park are on :) Then we will buy wristbands and visit whatever attractions we wish (although I am not sure about many of them, as my stomach started twisting and turning itself around today merely of watching some of this stuff go round-and-round and up-and-down).


After that we biked around a bit. The weather is marvellous - crispy, fresh, sunshiny. Helsinki is very pretty right now with all its parks and water (coastline, bays, ponds). The rest of the day I have spent reading the fat Sunday edition of Helsingin Sanomat - the language practice is much needed.




---

Ja ongi nädalavahetus käes!

Ma ei ole nii hästi välja puhanud ikka vääga pikka aega. Uus voodi on lausa illegaalselt mõnus. Laupäeval magasime 10-11 tundi. Liiga hästi, ilmselgelt, kuna täna läks uni ära kell 7 hommikul (ja on pühapäev!).

Okei, edasi mõnede oluliste juhtumistega.

Mul on nüüd kummikud. Ma arvan, et ma ei ole kummikuid kandnud lapsepõlvest saati, kuid siin muutus investeering vajalikuks, kui ma just ei taha, et kõik mu teised jalanõud talve tulekuks prügikasti lendaksid. Vagabondist leidsime paari stiilseid musti kummikuid, mis sobivad täiuslikult, niiet olen õnnelik.

Kõik mu kodinad on lõpuks lahti pakitud ja ära paigutatud. Hetkel vedeleb meil siin veel mõningaid pappkaste (mis on kassudele mõnusaiks tukastamispaiguks osutunud), selleks, et J. saaks ülejäänud kraami oma eelmisest kodust ka kohale transportida.

Eile lõikasime me Mammu ja Roberti küüsi. See on üldse esimene kord, mil neil küüned said lõigatud, nii et tulemuseks on olnud mõningaid humoorikaid situatsioone ja valearvestusi nende igapäevastes jooksu- ja ronimismarsruutides :p Näiteks, hüpe ronimispuule ning seejärel maha prantsatamine, kuna küüned ei hakka enam nõnda hästi taha, nagu ennemalt, ja nii edasi. Nendega ei hakka kunagi igav.

Täna varasel pärastlõunal suundusime õue, jalgratastega, omamata mingit kindlat sihtkohta, ning sattusime Linnanmäki lõbustusparki. (See asub meie kodu lähedal, nagu suurem osa olulisi kohti siin Helsingis.) Täna ei ostnud me pileteid, vaatasime vaid ringi. Lugesin kodulehelt, et Linnanmäel on 44 sõiduatraktsiooni, nii et seal saab olema põnev pisut hiljem oktoobris, kui läheme sinna Linnanmäe valguskarnevalile (mis on ühtlasi lõbustuspargi selle hooaja lõpuüritus). Ma arvan, et kõik saab olema n+ korda kiftim kui õues on pime ja kõik need plinkivad tuled ja tulukesed pargis põlevad :) Siis me ostame käepaelad ja proovime misiganes atraktsioone (kuigi ma ei ole kindel kui paljusid mina just, kuna täna mu kõht hakkas keerama ja pöörama paljalt vaatepildist, kuidas mõningad masinad seal keerasid, käänasid ja hüppasid üles-alla ja 360 kraadi ümber oma telje).

Hiljem tegime veel nats rattasõitu siin ja seal. Ilm oli suurepärane - karge, värske, päikesepaisteline. Helsingi on praegu väga ilus kõigi oma parkide ja vetega (merejoon, lahed, tiigid). Ülejäänud päeva on minu jaoks sisustanud eriliselt paks Helsingin Sanomate pühapäevane väljaanne - keelepraktikat on väga vaja.

Cotton clouds / Vatitupsupilved

We left my Kalamaja apartment yard in Tallinn at 6.40ish on Sunday morning and headed to the port, where we had to wait in the car line for quite some time (while enjoying the multiple different shades of the morning sky above the sea and listening Mammu's lovely voice while she was performing her Sad Serenade to the Evil Cat Carrier). The ferryboat trip took 2.5 hours, and during that time Mammu and Robert were safely in the van on the car deck. The felines survived the trip nicely and we had to conclude that they are a couple of brave cats. Later when we were driving towards the home in town Robert sat peacefully in his carrier bag on my lap and was quite content with the situation. Maybe the fact that I could scratch him from behind his ears from the bag opening had something to do with it as well. Meanwhile, Mammu carried on with several sequels to her sad serenade in the back of the car.

The rest of the days so far have been filled with cleaning the boxes and putting everything in their place. The home looks a lot more like home already.

Kitties have a new scratchy tree, which has become surprisingly popular. It has three floors, a little house with a round opening and a little pipe that one can climb through. Robert prefers the top floor of the tree (he's the man!) and Mammu the middle floor. Quite often they are both sleeping there at the same time, one on the top and one in the middle.

I am anxiously waiting for the weekend to be able to go outside to the town, maybe even biking or to some museum. Kiasma contemporary art museum is located only a few blocks from our home and it is embarrassing to admit that I have never been there.




---

Lahkusime sadama suunas minu Kalamaja korteriõuest Tallinnas pühapäeva hommikul 6.40 paiku. Ootasime mõnda aega autojärjekorras (nautides samal ajal erinevaid hommikutaevatoone mere kohal ning kuulates Mammu meeldivat häälekest esitamas oma Kurba Serenaadi Kurjale Kassitranspordikastile). Praamisõit kestis umbkaudu 2.5 tundi ja selle aja veetsid Mammu ja Robert turvaliselt kaubikus autotekil. Kaslased elasid reisi kenasti üle ning me järeldasime, et tegemist on vaprate kiisudega. Hiljem, kui sõitsime uue kodu poole, oli Robert oma kassikotis minu süles ning paistis olukorraga üsna rahul olevat. Ehk aitas sellele kaasa see, et sain teda läbi kassikoti avause kõrva tagant sügada. Samal ajal jätkas Mammu auto tagaosas oma kurbade serenaadide laulmist.

Edasised päevad tänaseni on möödunud peamiselt kolimiskaste tühjendades ja asju korrastades. Kodu näeb juba märkimisväärselt rohkem kodu moodi välja.

Kiisudel on uus kratsimispuu, mis on osutunud üllatavalt populaarseks. Puul on kolm korrust, väike maja ümara avausega ning pisike toru läbipugemiseks. Robert eelistab kõige ülemist korrust (tema on ju mees!) ning Mammu keskmist. Üsna tihti kasutavad mõlemad puud magamiseks, Robert tudimas ülemisel korrusel ning Mammu keskel.

Ootan kannatamatult nädalavahetust, et minna välja ja linna peale, võibolla isegi jalgrattaga sõitma või mõnda muuseumisse. Kiasma nüüdiskunsti muuseum asub meie kodust vaid mõne kvartali kaugusel, ja pean häbiga tunnistama, et ma ei ole seal kunagi käinud.

The Purrerers have arrived to the town!

Well, this has been a superbly long day. Not exactly the ideal way to spend a Sunday in lovely September, maybe, but rewarding nonetheless. Last night's 3.5 hours of sleep only are still kicking in their impact as well. But at least now it is done and all my earthly possessions have boarded safely in Helsinki.

I lack strength to write more right now, so I will leave details for a later day. I could not even show any photos at the moment, as all the relevant cords and cables are somewhere in those many boxes we have around here. Stay tuned!

---

Nonii, täna on olnud super pikk päev. Võibolla mitte just meeldivaim viis ühe suurepärase septembri-pühapäeva veetmiseks, end rahuldustpakkuv siiski. Eelmise öö 3.5 unetundi avaldavad samuti veel oma mõju. Ent kõigele vaatamata on see nüüd tehtud ja kogu mu maine varandus on turvaliselt Helsingisse randunud.

Mul ei ole hetkel jõudu, et pikemalt kirjutada, seega lükkan pisemad detailid mõnele teisele päevale. Mul ei ole hetkel isegi võimalust fotosid näidata, kuna kõik vajalikud kaablid ja juhtmed on peidus mõnes neist paljudest kastidest, mis meil siin hetkel vedelevad. Jääge lainele!

My Bonnie lives over the ocean

In this blog I shall be rambling about my life in the capital of Finland. I think it will be interesting to observe the differences between the two towns, Helsinki and Tallinn. Although the towns are very close, distance-wise (80 km over the sea) and culturally (Estonian and Finnish sound practically the same), I have a feeling there will be plenty for me to wonder about.

It is Friday evening and we will be moving very early (too early!) morning on Sunday. The van has been rented, ferryboat tickets have been booked and bought. Mammu and Robert have been chipped, vaccinated and fed with evil-tasting worm medicine. They also have fancy EU pet passports, which is ironic, because even I don't have a passport.

There are still some annoying little errands to take care of. Inevitably associated with the moving process. Like ending your Internet contract and handing over the old place. Hopefully everything will go smoothly.

---

Selles blogis kavatsen ma rääkida oma elust Soome pealinnas. Ma usun, et saab olema huvitav jälgida erinevusi kahe linna, Helsingi ja Tallinna, vahel. Kuigi need kaks linna on väga lähedased, nii distantsilt (80 km üle mere) kui kultuuriliselt (eesti ja soome keel kõlavad väga sarnaselt), arvan ma, et leidub asju, mis võivad üllatada.

On reede õhtu ja me kolime pühapäeva varahommikul (liiga vara hommikul!). Kaubik on renditud, praamipiletid registreeritud ja välja ostetud. Mammu ja Robert on kiibitud, vaktsineeritud ning saanud vastiku maitsega ussirohu. Ühtlasi on neil uhked ELi loomapassid, mis on natuke irooniline, kuna isegi minul ei ole passi.

On veel mõned pisiasjad, mille eest hoolt kanda. Need, mis on paratamatult seotud kolimisprotsessiga. Näiteks, Interneti-lepingu lõpetamine ja vana korteri üleandmine, ja. Loodetavasti läheb kõik hästi.