








Siit tuleb maailma ägedaim Mammukass! Kasutamas ära suurepärast kratsimispuu-kastmaja ja võtmas väikest uinakut.
Huvitav tähelepanek, et niikaua, kui meil vedelesid veel kolimiskastid siin-seal, olid need kõige popimad kohad magamiseks (ja väikeseks uinakuks, ja mängimiseks, ja kraapimiseks, ja kõigeks). Kuid nüüd, kui kastid on läinud kõige kaduva teed, on Mammu avastanud, et kratsipuu "korter" on päris hubane paigake magamiseks.
Ent rääkides teistel teemadel, ma lausa pean näitama oma uusi "vauvasid", mis ma ühel päeval kingapoest koju tõin ("vauva" on soome keeles "beebi"). Võibolla teeb see minust materialistliku inimese, ent mõned saapad on lihtsalt liiga ägedad, et nad poodi maha jätta. (Isegi kui hind korraks hinge kinni paneb...) (Tegelt oli uusi saapaid ikka vaja ka...)
Aga muidu ja üleüldiselt oli käesolev nädal kena. Helsingis on praegu ikka süva-sügis ja on väga kaunis. See tervisespordirada, mis meil ümber Töölö lahe vonkleb (ja kus ma jooksen ja kepikõnnin) on sügisvärvides hingematvalt ilus. Täna jalutuskäigu ajal tegime ka väikese kõrvalepõike Helsingi botaanikaaedadesse.
Kasside küüned said lõigatud. Seekord olid nad protseduuri ajal pisut rahutud, niiet Jan-Erik pidi neid hoidma ja kõhtusid sügama kuniks mina lõikusin. Lõigatud küüntega kassid on tubastes tingimustes ikka parem kui lõikamata küünistega isendid.
Me oleme söönud maitsvat toitu. Ma naudin jälle raamatulugemist, üle pika aja. Eile tähistasime me Rahvusvahelist Vombati Päeva.
Ilusat pühapäeva õhtut kõigile ja riietuge soojalt, sest talv on tulemas!
Mitte midagi vapustavalt märkimisväärset ei ole toimunud. Tavaline sügisene vaikelu täis erinevaid maitsvaid toite, jooke, filme, seriaale, ostlemist, jalutuskäike pimedas linnas. Ning lõputult tasuta kodust meelelahutust nimega „Roberti & Mammu show“.
Esimesel pildil on jälle Mammu köögis :p Sain seekord pisut lähemalt pildistada. Mul ei ole õrna aimugi, miks talle selline veider asend imponeerib, aga kui läheduses on taolisi toole, siis pole sellest pääsu (juba eelmistes korterites käitus ta samamoodi). Robertil ei ole selliseid naljakaid signatuurpoose, kuid ta on hakanud siin veidralt käituma küll, nimelt tegema veidraid häälitsusi. Robert ei oska korralikult mäuguda nagu normaalsed kassid; selle asemel ta avab ja sulgeb suud nagu kala kuival ilma, et mingit häält kuulda oleks, või siis saab hakkama mingi kileda „päu-päuga“ (mitte eriti kassipärane). Aga nüüd, mänguhoos (st siis jooksmist, varitsemist, erinevate asjade „küttimist“) teeb ta mingeid kummalisi kurguhäälitsusi („krrr-prr-krr krh krrrh“), nii et me hakkasime teda kutsuma „eksootiliseks loomaks“, kuna need hääled sobituksid paremini džunglikeskkonda.
Teisel pildil on hunnik kassitoitu, mille Jan-Erik Saksamaalt tellis. Kraam täis kana, krevette, tuunikala, želees ja mitte-želees, appike. Kassid on juba nii ära hellitatud :p Kui ma prooviksin neile sisse sööta seda toitu, mida nad tavaliselt Tallinnas sõid, siis ma ilmselt näeksin nende poolt vaid keskmiseid sõrmi. Aga see on kena, et Jan-Erik nendega tegeleb. Tavaliselt saavad Mammu ja Robert oma söögi enne kätte, kui meieise :)
Pühapäev oli kinopäev. Ma muidugi Helsingis muidu kinno ei läheks, kui just ei ole tasuta piletid kusagilt saadud :p Kinoseansside hindade erinevus Tallinnas ja Helsingis, laias laastus ja umbkaudu (tegemist on sama keti kinodega):
Tallinn: 4 € (E-R), 5.50 € (nädalavahetus), 4.70 € ja 7 € vastavalt 3D.
Helsingi: 10 € (E-R), 12 € (nädalavahetus), 12 € ja 14 € vastavalt 3D.
Niiet, jah. Käisime vaatamas filmi „Ohtlik sõit“ Ryan Goslinguga (kes tegi meeldejääva rolli filmis „Lars and the Real Girl“) ning Bryan „Heizenberg“ Cranston. Hea film, hea muusika, hea atmosfäär, hea wibe – ainult süžee oli nõrgavõitu. Mitte piisavalt hea, et välja käia 12 € siiski, kui mõtlema hakata. Ma arvan, et proportsionaalselt, see juustukook mida sõime varem selsamal pärastlõunal Pizza Hutis, oli parem kui film. (See oli VÄGA VÄGA hea juustukook. Nom.)
Ja juba jälle ongi kolmapäev. Ilmad on külmemaks muutumas ning oleks vist mõttekas otsida kappidest mõned soojemad mantlid.
Pühapäeval, peale kella kuuest äratust hommikul (kuna und lihtsalt ei olnud :p) läksime patseerima Helsingi Räimeturule (Silakkamarkkinat) sadamapiirkonnas. Silakka on selline väike heeringa-tüüpi kala. Turg oli pungil erinevat kalavärki, ja teisi toite ka. Kõik tundus nii maitsev, sõime küpsetatud rääbist, mis on üks teine pisike kala. Need kalad on nii väikesed, et neid võib süüa „koos saba ja sarvedega“ – kõige peade, sabade ja luudega, kuna luud on nii pehmed ja väikesed.
Pühapäev oli lausa ideaalne linnas rattaga ringi kimamiseks. Nägime palju ilusat, värvilist ja sügisest. Minu jaoks on ikka veel pisut raske harjuda faktiga, et siin sa võid oma ratta lukustada ja jätta kuhu iganes linna keskel ning minna ära terveks päevaks, ja kui tagasi tuled, on ratas ikka veel olemas :p Tallinnas, ma arvan, et mõned „rattasõbrad“ võivad võtta ratta koos kõige selle suure metallist hoidikuga, mille külge see pandud on.
Kuid liigume edasi. Nädalavahetusel tegime sushi makisid, mis olid i-me-head. Suures köögis on väga mõnus süüa teha. Eile tegin ma kergelt vürtsikat tuunikalapastat ja Mammu läks väga sapsi täis. Ta on suur tuunikalafänn ja aitas mul tuunikalakarbi ilusti puhtaks „pesta“ :p
Lõpetan hetkel ja luban endale, et lähiajal kirjutan mõnest natuke huvitavamast teemast, näiteks prügi sorteerimise erisustest Eesti ja Soome vahel, või erinevustest ühistranspordisüsteemis.
Lõpetuseks veel mõned fotod kaunist sügisesest Helsingist, üles võetud kesklinnas ning sadamapiirkonnas.